Katastritunnus on unikaalne kood, mis on määratud igale kinnistule Eesti maakatastri poolt. See on kinnistu identifitseerimiseks kasutatav number, mis koosneb kahest osast: maakonna tunnus ja katastriüksuse number.
Katastritunnus on oluline dokument, mis sisaldab kogu vajalikku teavet kinnistu kohta. See sisaldab katastriüksuse piire, koha-aadressi, pindala, sihtotstarvet, kõlvikulist koosseisu, kitsendusi, omaniku nime ja isikukoodi või sünniaega, juriidilise isiku puhul nime ja registrikoodi ning palju muud.
Katastritunnus on kasutusel mitmetes maatoimingutes, sealhulgas kinnisvara müügi- ja ostutehingutes, pärimises, laenude tagatiseks, maamaksu tasumisel ja paljudes muudes olukordades. Seega on väga oluline, et katastritunnus oleks täpne ja ajakohane.
Katastritunnuse saab leida mitmel viisil, sealhulgas geoportaalist ja maaregistrist. Kiirpäring maakatastrist on veebiteenus, mis võimaldab saada teavet katastriüksuse kohta. Otsingu aluseks on katastriüksuse tunnus, aadress või otsija asukoht. Tulemuseks pakutakse otsitud katastriüksuse andmeid ja katastriüksuse asukohta kaardil või Maainfo kaardirakenduses.
Katastritunnuse Asukoht ja Aadress
Katastritunnus on katastriüksuse unikaalne identifitseerimisnumber, mis koosneb katastripiirkonna, katastriossa, katastritunnuse ja katastriüksuse liigi koodidest. Katastritunnus on oluline, kuna see võimaldab kiiresti ja täpselt leida katastriüksuse asukoha ja aadressi.
Katastritunnuse alusel saab teavet katastriüksuse asukoha ja aadressi kohta. Kui katastritunnus on teada, siis saab kasutada kiirpäringut maakatastrist, et saada teavet katastriüksuse kohta. Kiirpäringu tulemusena pakutakse otsitud katastriüksuse andmeid ja katastriüksuse asukohta kaardil või Maainfo kaardirakenduses.
Küla ja naaberkatastriüksuse andmed on samuti kättesaadavad katastritunnuse alusel. Katastriüksuse asukoht ja aadress võimaldavad maaomanikul ja teistel huvitatud isikutel hõlpsasti leida ja tuvastada katastriüksuse asukohta.
Maa-Amet ja Katastritunnus
Maa-Amet on Eesti riigiasutus, mis vastutab katastri pidamise ja haldamise eest. Katastriüksusele antakse numbriline kood, mis on tuntud kui katastritunnus. Katastritunnus on oluline identifitseerimisvahend, mis võimaldab tuvastada kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse ning kättesaadavuse avalikkusele.
Maa-Amet pakub erinevaid kaardirakendusi, mis võimaldavad kasutajatel juurdepääsu katastrikaardile ja maainfole. Näiteks saab kasutada Maa-ameti kaardirakendust, mis võimaldab kasutajatel otsida katastriüksuseid, vaadata nende piire ja katastritunnuseid. Samuti saab kasutada Geoportaali, mis on Maa-ameti ruumiandmete veebileht, et leida teavet katastri kohta.
Katastritunnuse abil saab leida teavet kinnistu omaniku, kasutamise kitsenduste, sihtotstarbe ja pindala kohta. Kõik need andmed on kättesaadavad maaregistris, mis on katastri andmebaas. Maaregister sisaldab katastriüksuse kohta järgmisi andmeid: katastritunnus, koha-aadress, katastris registreerimise kuupäev, kuu ja aasta; kinnistu number; kinnistamise kuupäev; omaniku nimi ja isikukood või sünniaeg, juriidilise isiku puhul nimi ja registrikood; kasutamise kitsendused; sihtotstarve; pindala, pindalad kõlvikute lõikes.
Katastritunnuse Ost ja Müük
Katastritunnus on igale katastriüksusele antav numbriline kood, mis on vajalik maatüki üheselt määratlemiseks. Katastritunnuse ost ja müük on seotud omandiõigusega, sest katastriüksuse omaniku info on seotud katastritunnusega ning õigused ja kohustused on seotud katastriüksuse omandiõigusega.
Katastritunnuse ostu-müügi protsessi käigus tuleb tegeleda mitmete õiguslike küsimustega. Ostja peaks veenduma, et müüja on õiguslikult pädev maatüki müügiks ning et katastritunnus vastab tegelikule maatükile. Samuti peaks ostja kontrollima, kas maatüki kohta on kehtestatud kitsendusi või kas see on osa mõnest suuremast kinnistust.
Katastritunnuse ostu-müügi protsessis tuleb sõlmida müügileping, mis peaks sisaldama kõiki vajalikke andmeid katastritunnuse, maatüki asukoha, suuruse ja sihtotstarbe kohta. Lepingus peaks olema märgitud ka omandiõiguse ülemineku aeg ja viis ning maksetingimused.
Katastritunnuse ostu-müügi protsessis tuleb arvestada ka riigilõivuga, mis tuleb tasuda lepingu registreerimise eest. Riigilõivu suurus sõltub katastritunnuse väärtusest ja lepingu registreerimise viisist.
Maakataster ja Katastritunnus
Maakataster on Eesti riigi poolt hallatav kinnisvara registreerimise süsteem, mis sisaldab andmeid katastriüksuste kohta. Katastriüksusele antakse unikaalne numbriline kood, mida nimetatakse katastritunnuseks. Katastritunnus on üks olulisemaid andmeid, mis on seotud katastriüksusega, kuna see identifitseerib katastriüksuse ja võimaldab sellel olla selgelt eristatav teistest katastriüksustest.
Maakataster on reguleeritud Maakatastriseadusega, mis sätestab maakatastri ülesanded, eesmärgid ja tööpõhimõtted. Maakatastri eesmärk on tagada kinnisvara õiguskindlus ja kaitsta omanike õigusi. Maakatastris registreeritakse kinnisvara ning selle kohta kogutakse ja säilitatakse erinevaid andmeid, sealhulgas katastriüksuse piirid, pindala, sihtotstarve, omaniku nimi ja isikukood või sünniaeg, juriidilise isiku puhul nimi ja registrikood ning kasutamise kitsendused.
Maakorraldus on protsess, mille käigus korrastatakse maakasutust ja maakorralduslikke suhteid. Maakorraldus toimub maakorraldustoimingute kaudu, mis võivad hõlmata katastriüksuste piiride muutmist, katastriüksuste jagamist või liitmist, maakasutuse sihtotstarbe muutmist jne. Maakorraldus on oluline protsess, mis aitab kaasa kinnisvara õiguskindluse tagamisele ning aitab lahendada erinevaid maakorralduslikke probleeme.
Katastritunnuse Pindala ja Suurus
Katastritunnus on numbriline kood, mis on antud igale katastriüksusele. Katastritunnusega on seotud ka pindala ja suurus, mis on olulised andmed kinnisvara ostmisel või müümisel.
Katastriüksuse pindala on mõõdetud ruutmeetrites ja see näitab, kui suur on katastriüksus. Pindala mõõtmine on aluseks ka katastriüksuse hinnale. Pindala arvutamisel võetakse arvesse kõik katastriüksuse piirid.
Katastritunnuse suurus määratakse katastriüksuse pindala põhjal. Suurus võib olla näiteks 0,01 ha, 0,1 ha, 1 ha, 10 ha või suurem.
Katastritunnuse ruumiline ulatus näitab, millises piirkonnas katastriüksus asub. Ruumiline ulatus on oluline näiteks siis, kui soovitakse teada, millised naaberkatastriüksused asuvad lähedal või milline on katastriüksuse asukoht suuremas kontekstis.
Katastritunnuse pindala ja suurus on olulised andmed kinnisvara ostmisel või müümisel ning neid saab kontrollida Maa-ameti geoportaalis.
Katastritunnuse Sihtotstarve ja Maakasutus
Katastritunnus on unikaalne numbriline kood, mis identifitseerib kindlat kinnistut. Katastritunnuse sihtotstarve on maa-ala otstarve, mis on määratud õigusaktidega ja mida rakendab maaomanik või maavaldaja. Maakasutusõigus on õigus kasutada maad teatud eesmärgil, näiteks elamumaa, põllumaa või metsamaa.
Maakasutus on maa kasutamine vastavalt selle sihtotstarbele. Sihtotstarve määrab, millist tegevust võib kinnistul teha või millist ehitist sinna rajada. Näiteks elamumaa sihtotstarve võimaldab kinnistul ehitada elumaja, samas kui põllumaa sihtotstarve lubab kasvatada põllumajandussaadusi.
Katastritunnuse sihtotstarve määratakse kohaliku omavalitsuse poolt vastavalt maakatastriseadusele. Sihtotstarve võib olla üks või mitu, näiteks elamumaa ja kaubandusmaa. Sihtotstarbe muutmine võib olla vajalik, kui kinnistu kasutusotstarve muutub, näiteks kui põllumaa muudetakse elamumaaks.
Maakasutuse jälgimiseks ja kontrollimiseks on oluline, et katastritunnuse sihtotstarve oleks õigesti määratud ja vastaks tegelikule maakasutusele. Kui maakasutus ei vasta katastritunnuse sihtotstarbele, võib see kaasa tuua õiguslikke probleeme ja sanktsioone.
Katastritunnuse Täpsus ja Piirid
Katastritunnus on igale katastriüksusele antav numbriline kood. See kood koosneb katastripiirkonna tunnusest, katastriossa tunnusest ja katastriüksuse numbri osast. Katastritunnuse täpsus on äärmiselt oluline, kuna see määrab kindlaks kinnisasja piiri ja sellele kehtestatud kitsendused.
Katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks ametlikuks dokumendiks on katastripidaja poolt kinnitatud väljavõte katastrikaardist. See dokumend sisaldab katastriüksuse piiride asukohta aluskaardil, katastritunnust, koha-aadressi, pindala, piiripunkti andmeid, sihtotstarvet, kõlvikulist koosseisu, kitsendust põhjustavate objektide loetelu ja muud olulist teavet.
Katastriüksuse piirid on täpselt määratletud ja kindlaks määratud piiripunktide abil. Piiripunktide asukohad on fikseeritud piiriandmete ja piirimärkide abil. Piiriprotokoll on ametlik dokument, mis sisaldab piiripunktide koordinaate ja nende asukoha kirjeldust. Piirimärk on fikseeritud märk, mis tähistab katastriüksuse piiri ja selle asukohta.
Katastritunnuse täpsus ja piirid on olulised ka kinnisvara tehingute jaoks. Kinnisvara ostu-müügi korral on oluline teada täpselt katastriüksuse piire ja nende asukohta, et vältida hilisemaid vaidlusi ja probleeme. Seetõttu on soovitatav alati kontrollida katastritunnuse täpsust ja piire enne kinnisvara ostmist või müümist.
Kinnistu ja Katastritunnus
Kinnistu on kindel maa-ala, mis on mõõdistatud ja millele on antud oma unikaalne kinnistu number. Kinnistu number on identifitseeriv number, mis on seotud kinnistusraamatusse kantud kinnisasjaga.
Katastritunnus on kinnisasja identifitseeriv number, mis koosneb katastriosa tunnusest ja katastriüksuse tunnusest. Kinnistusraamatusse kantud kinnisasja katastritunnus on seotud kinnistu numbriga.
Katastriosa tunnus koosneb kolmest numbrist, mis näitavad katastri piirkonda, milles kinnisasja asub. Katastriüksuse tunnus koosneb kahest numbrist, mis näitavad katastripiirkonna piires asuvat kinnisasja.
Kinnistu number ja katastritunnus on olulised identifitseerivad numbrid, mida kasutatakse kinnisasja tuvastamiseks ja selle kohta käivate andmete leidmiseks kinnistusraamatust. Kinnistusraamatusse kantakse kinnisasja kohta informatsioon, nagu kinnisasja piirid, pindala, omanikud, koormatised ja piirangud.
Kinnistu ja katastritunnuse abil saab kiiresti ja lihtsalt kontrollida kinnistute üldandmeid, pindala, omanikke, piiranguid, kinnistuid koormavate hüpoteekide andmeid jm. Kinnisasja omanik ja tema seadusjärgsed esindajad saavad kinnistusraamatu registriosa andmetega tutvuda tasuta.
Katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks ametlikuks dokumendiks on katastripidaja poolt kinnitatud väljavõte katastrikaardist, mis sisaldab katastriüksuse piiride asukohta aluskaardil, katastritunnust, koha-aadressi, pindala, piiripunkti andmeid, sihtotstarvet, kõlvikulist koosseisu, kitsendust põhjustavate objektide loetelu jm.
Maa Väärtus ja Katastritunnus
Maa väärtus on määratud selle asukoha, suuruse ja kasutamise järgi. Katastritunnus on numbrikood, mis on iga katastriüksuse jaoks eraldatud. Katastritunnus on oluline, sest see aitab kindlaks teha maa väärtust.
Maa väärtus sõltub mitmest tegurist, nagu asukoht, suurus, kasutamine ja maa kvaliteet. Maa kvaliteedi ja hindamise kaart on väärtuslik vahend maa väärtuse hindamiseks. See kaart annab ülevaate maa kvaliteedist ja hindamisest.
Katastritunnus on numbrikood, mis on iga katastriüksuse jaoks eraldatud. Katastritunnus aitab kindlaks teha maa asukoha ja suuruse ning on oluline maa väärtuse hindamisel. Katastritunnus sisaldab teavet maa kohta, nagu kinnistu number, pindala, sihtotstarve, kasutamise kitsendused ja katastripidaja märkmed.
Katastritunnus on oluline ka sellepärast, et see aitab maaomanikel oma maa kohta teavet saada. Maaomanikud saavad kasutada kiirpäringut maakatastrist, et saada teavet oma katastriüksuse kohta. Kiirpäring maakatastrist on veebiteenus, mis võimaldab saada teavet katastriüksuse kohta, otsingu aluseks on katastriüksuse tunnus, aadress või otsija asukoht.
Katastritunnuse Kitsendus ja Piirangud
Katastritunnus on unikaalne identifikaator, mis määrab kindlaks iga maatüki asukoha ja suuruse. Kitsendused ja piirangud on olulised aspektid, mis on seotud katastritunnusega. Kitsendused on piirangud, mis on seotud maatüki kasutamisega. Piirangud on aga seotud maatüki omandiõigusega.
Kitsendused võivad olla seotud erinevate asjaoludega, nagu näiteks ehituspiirangud, keskkonnapiirangud, planeeringud jne. Kitsendused on kantud maakatastri kitsenduste kaardile, mis annab ülevaate kõikidest kitsendustest, mis on seotud konkreetse maatükiga. Kitsenduste kaardile on kantud ka kõik teised piirangud, mis on seotud maatüki kasutamisega.
Piirangud on seotud maatüki omandiõigusega ning määravad kindlaks, millised õigused on maatüki omanikul. Piirangud võivad olla seotud erinevate asjaoludega, nagu näiteks kinnisasja piirangud, hoonestusõigus, servituudid jne. Piirangud on kantud maakatastri kõlvikukaardile, mis annab ülevaate kõikidest piirangutest, mis on seotud konkreetse maatükiga.
Kitsenduste ja piirangute kohta on võimalik saada täpsemat teavet maakatastri kiirpäringu rakenduse kaudu. Kiirpäringu abil saab otsida maatüki katastritunnuse järgi ning saada üksikasjalikku teavet kõikide kitsenduste ja piirangute kohta, mis on seotud konkreetse maatükiga.
Mets ja Katastritunnus
Metsamaa registreerimiseks kasutatakse katastritunnust, mis on numbriline kood, mis on seotud konkreetse metsamaa kinnistuga. Katastritunnus on oluline metsamaa omanikele, kuna see identifitseerib nende metsamaa ja võimaldab neil saada teavet selle kohta.
Katastritunnus koosneb 14 numbrist, mis tähistavad katastriüksuse tunnust. Katastriüksus on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Metsamaa katastriüksuse tunnuse esimene number on alati 7.
Metsamaa katastriüksuse tunnus sisaldab ka kõlvikulist koosseisu, mis tähendab, millist tüüpi metsamaa see on. Näiteks kui katastriüksuse kõlvikuline koosseis on 221, siis tähendab see, et see on segamets, kus on nii okas- kui ka lehtpuud.
Metsamaa katastriüksuse tunnus võib olla ka piirangutega seotud. Näiteks kui katastriüksuse sihtotstarve on metsamaa, kuid sellel on ka piirangud, nagu looduskaitsealune mets, siis on see katastriüksus registreeritud vastavalt piirangutele.
Maareform ja Katastritunnus
Maareform on olnud oluline samm Eesti maaomandi ajaloos, mis algas 1991. aastal. Maareformi eesmärgiks oli tagastada maa endistele omanikele, kellelt see oli võõrandatud nõukogude võimu ajal. Selle tulemusena tekkis palju uusi kinnistuid, millel puudusid varasemad katastritunnused.
Katastritunnus on kinnistu ainulaadne identifitseerimisnumber, mis on vajalik kinnistu registreerimiseks maakatastris. Katastritunnus koosneb kuni 14 märgist, mis tähistavad kinnistu piirkonda, asukohta, kinnistu numbri ja kinnistu osa.
Maareformi käigus moodustatud uute kinnistute puhul oli vajalik luua uued katastritunnused. Kuna uued kinnistud moodustati sageli vanade kinnistute osadeks, siis tuli katastritunnuseid tihti muuta või täiendada.
Täna on katastritunnusel oluline roll kinnisvara tehingutes ja omandiõiguse tõendamisel. Kõik kinnisvara tehingud peavad olema registreeritud maakatastris ning neid saab teostada ainult katastritunnuse olemasolul.
Katastriüksuse Moodustamine ja Katastrimõõdistamine
Katastriüksuse moodustamine on protsess, mille käigus määratakse moodustatava katastriüksuse piir, pindala ja kõlvikuline koosseis, tehakse kanne maaregistrisse ning kinnistusraamatusse. Katastriüksuse esmamoodustamine toimub maareformi käigus, seejuures on maaüksuse piiride määrajal piiri määramisel aluseks erinevad skeemid.
Katastrimõõdistamine on maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poolt maastikul katastriüksuse piiride määramine, kindlakstegemine, tähistamine, mõõdistamine ja kättenäitamine ning on üheks osaks katastriüksuse moodustamise protsessist. Katastrimõõdistamise käigus määratakse katastriüksuse piirid, piiripunktid ja piiripunktide numbrid.
Katastriüksuse moodustamine võib toimuda ka liitmise teel, kui kaks või enam katastriüksust liidetakse üheks katastriüksuseks. Liitmise käigus määratakse uue katastriüksuse piir, pindala ja kõlvikuline koosseis ning tehakse kanne maaregistrisse ning kinnistusraamatusse.
Katastriüksuste moodustamisel tuleb arvestada kehtivate seaduste ja õigusaktidega. Näiteks tuleb katastriüksuse moodustamisel arvestada kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringutega.
Katastripidaja ja Katastritunnus
Katastripidaja on ametiasutus, mis vastutab katastri pidamise eest. Katastri pidamisel on oluline roll kinnisvara õigusliku seisundi ja omandiõiguste kindlakstegemisel. Katastripidaja teostab katastri pidamist ning tema ülesandeks on muuhulgas katastriüksuste registreerimine ja katastritunnuste väljastamine.
Katastritunnus on unikaalne identifikaator, mis määratakse igale katastriüksusele. Katastritunnus koosneb katastripidaja märgest, katastriosa numbrist, katastritunnuse liigist ja katastriüksuse järjekorranumbrist. Katastriosa number näitab, millises katastriosas katastriüksus asub, katastritunnuse liik näitab, millise kinnisasja kohta katastriüksus on moodustatud ning katastriüksuse järjekorranumber on unikaalne number, mis eristab katastriüksust teistest sama kinnisasja katastriüksustest.
Katastripidaja märge on katastripidaja poolt väljastatud ametlik dokument, mis kinnitab katastriüksuse olemasolu ja selle registreerimist katastris. Katastripidaja märge sisaldab muuhulgas katastritunnust, katastriüksuse asukohta, pindala, sihtotstarvet, omaniku nime ja isikukoodi või sünniaega ning kinnistamise kuupäeva.
Keskkonnaministeerium ja Katastritunnus
Keskkonnaministeerium on Eesti Vabariigi valitsusasutus, mis vastutab keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise eest. Lisaks on Keskkonnaministeeriumil oluline roll ka katastriandmete haldamisel ning katastritunnuse väljastamisel.
Katastritunnus on igale katastriüksusele antav numbriline kood, mis on oluline maaomaniku jaoks tema maa-ala identifitseerimisel. Keskkonnaministeeriumi kaudu on võimalik taotleda katastritunnuse väljastamist ning saada ülevaade oma kinnistu andmetest.
Katastritunnuse väljastamiseks tuleb esitada taotlus Keskkonnaministeeriumile koos vajalike dokumentidega. Taotluse esitamiseks on võimalik kasutada erinevaid elektroonilisi lahendusi, mis muudavad protsessi lihtsamaks ja kiiremaks.
Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud katastritunnus sisaldab olulist infot maa-ala kohta, nagu koha-aadress, pindala, sihtotstarve, kõlvikuline koosseis ja kitsendused. Kõik need andmed on olulised maaomaniku jaoks, et saada ülevaade oma kinnistu seisundist ning võimalikest piirangutest.
Katastritunnuse Päring ja Kiirpäring
Katastritunnuse päring on veebiteenus, mis võimaldab saada teavet katastriüksuse kohta. Päringu aluseks on katastriüksuse tunnus või aadress. Tulemuseks pakutakse otsitud katastriüksuse andmeid ja katastriüksuse asukohta kaardil või Maainfo kaardirakenduses.
Kiirpäring maakatastrist on veebiteenus, mis võimaldab saada teavet katastriüksuse kohta. Kiirpäringu teostamiseks sisestage üles otsinguväljale otsitava katastriüksuse aadress või katastriüksuse tunnus (numbriline kood). Otsingustringi täienemisel pakub teenus jooksvalt vastuseid. Kiirpäringu tulemusena saab kasutaja otsitud katastriüksuse andmeid ja katastriüksuse asukohta kaardil või Maainfo kaardirakenduses.
Katastritunnuse päring ja kiirpäring on kasulikud teenused, mis võimaldavad saada teavet katastriüksuse kohta. Need teenused on eriti kasulikud kinnisvara ostu- ja müügitehingute ning maa-alaste vaidluste korral. Kasutajad saavad kiiresti ja lihtsalt kontrollida, kas katastriüksus vastab nende ootustele ja vajadustele.
Katastritunnuse päring ja kiirpäring on saadaval Maa-ameti Geoportaalis. Kasutajad saavad neid teenuseid kasutada tasuta ning neid on lihtne kasutada. Kasutajad saavad sisestada otsinguväljale katastriüksuse aadressi või tunnuse ning saada kiiresti vastuseid. Lisaks saavad kasutajad kaardil näha katastriüksuse asukohta ja piire.
Muudetud Katastritunnus
Katastritunnus on kolmetasandiline numbriline kood, mis määratakse elektroonilises katastris numbriliselt kasvavas järjekorras haldusüksuse piires. Tunnuse kolm esimest numbrit määratakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori haldusüksuse kehtiva koodi järgi.
Kui katastriüksuse piirid muutuvad, siis tuleb muuta ka katastritunnust. Katastritunnuse muutmine toimub pärast katastriüksuse piiride muutmist. Muudetud katastritunnus määratakse uuesti numbriliselt kasvavas järjekorras vastavalt haldusüksuse piires kehtivale numbrilisele järjestusele.
Katastritunnuse muutmine toimub Maa-ameti poolt. Muudetud katastritunnus kantakse katastriandmetesse ja katastripidaja poolt kinnitatud väljavõttesse katastrikaardist.
Katastritunnuse muutmine võib olla vajalik näiteks siis, kui kinnistu piirid muutuvad. Muudetud katastritunnus võimaldab kinnistuomanikul ja teistel huvitatud isikutel paremini orienteeruda kinnistu asukoha ja suuruse osas.
Maaomanik ja Katastritunnus
Maaomanikud peavad olema teadlikud katastritunnusest, kuna see on oluline nende omandiõiguse tõendamisel. Katastritunnus on igale katastriüksusele antav numbriline kood, mis identifitseerib maaomandit. See on kinnistusraamatu ja katastrikaardi peamine element.
Katastritunnus koosneb kahest osast. Esimene osa on katastripiirkonna kood ja teine osa on katastriüksuse number. Näiteks kui katastripiirkonna kood on 1234 ja katastriüksuse number on 5678, siis katastritunnus on 1234:5678.
Maaomanikud saavad katastritunnuse teada mitmel erineval viisil. Üks võimalus on sisestada oma maatüki aadress või katastritunnus Geoportaali aadressiotsingusse ja vajutada nupule “asukoht kaardil”. Kui lisada vasakpoolses menüüs linnukese kastikese “katastrikaart” ees, avaneb kaardikiht, mis kannab endas kõige ajakohasemat seisu katastris registreeritud maatükkide st. katastriüksuste kohta.
Katastritunnuse teadmine on oluline ka selleks, et saada teavet katastriüksuse kohta. Kiirpäring maakatastrist on veebiteenus, mis võimaldab saada teavet katastriüksuse(t)e kohta. Otsingu aluseks on katastriüksuse tunnus, aadress või otsija asukoht. Tulemuseks pakutakse otsitud katastriüksuse andmeid ja katastriüksuse asukohta kaardil või Maainfo kaardirakenduses.
Maaomanikud peaksid oma katastritunnust hoidma turvaliselt, kuna see on nende omandiõiguse tõendamisel oluline dokument. Kui maaomanikul tekib kahtlusi oma katastritunnuse õigsuses või kui ta soovib teha muudatusi oma katastriüksuse kohta, siis peaks ta pöörduma Maa-ameti poole.
Maamõõtja ja Katastritunnus
Maamõõtja on spetsialist, kes tegeleb maamõõtmistöödega ning on seotud katastritunnuse väljastamisega. Katastritunnus on kinnistu unikaalne identifitseerimisnumber, mis on vajalik kinnistu registreerimisel maakatastris.
Maamõõtja ülesandeks on mõõdistada kinnistu piirid ning koostada katastrikaart, kus on näha kinnistu piirid ja katastritunnus. Katastrikaart on oluline dokument, mis tõendab kinnistu olemasolu ja registreerimist maakatastris.
Kui kinnistu piirid on mõõdistatud ja katastrikaart koostatud, esitab maamõõtja taotluse katastritunnuse väljastamiseks. Katastritunnus väljastatakse Maanteeameti maakatastri osakonnas ning see on vajalik kinnistu registreerimisel maakatastris.
Katastritunnus koosneb kahest osast: katastriüksuse tunnus ja katastriüksuse jagunemise tunnus. Esimene osa näitab kinnistu asukohta ja suurust, teine osa aga kinnistu jagunemist erinevateks osadeks. Kui kinnistu on jagatud erinevateks osadeks, siis igal osal on oma unikaalne katastriüksuse jagunemise tunnus.
Naaber ja Katastritunnus
Katastritunnus on numbriline kood, mis on antud igale katastriüksusele. Katastriüksus on maa-ala, mille piirid on määratud katastri kaardi järgi. Naaberkinnistute omanikud saavad teada oma kinnistu piirid ja katastritunnuse, mis on oluline teave maa kasutamisel ja müümisel.
Kui naaber soovib osta või müüa oma kinnistut, siis on oluline teada ka naaberkinnistute piire ja katastritunnuseid. Selleks võib kasutada Maa-ameti Geoportaali kiirpäringut maakatastrist, mis võimaldab saada teavet katastriüksuse kohta, sealhulgas katastritunnuse ja piiride kohta.
Kui naaberkinnistu omanik soovib teha ehitus- või maaparandustöid, siis on vajalik teada ka naaberkinnistute piire ja katastritunnuseid. Seetõttu on soovitatav enne tööde alustamist tutvuda katastrikaardiga ja vajadusel konsulteerida Maa-ametiga.
Kaardimaterjal ja Katastritunnus
Katastritunnus on unikaalne identifikaator, mida kasutatakse maakatastri andmete haldamiseks ja leidmiseks. Katastritunnus koosneb kinnistu numbrist, katastriosa numbrist ja katastriüksuse tunnusest. Katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks ametlikuks dokumendiks on katastripidaja poolt kinnitatud väljavõte katastrikaardist, mis sisaldab katastriüksuse piiride asukohta aluskaardil, katastritunnust, koha-aadressi, pindala, piiripunkti andmeid, sihtotstarvet, kõlvikulist koosseisu, kitsendust põhjustavate objektide loetelu.
Kaardimaterjal on oluline osa katastriüksuse andmete haldamisel ja leidmisel. Kaardimaterjal võimaldab kuvada katastriüksuse piirid ja selle asukoha kaardil. Maa-ameti Geoportaalist on võimalik leida kaardirakendus, mis võimaldab vaadata katastriüksuse andmeid ja piire kaardil ning otsida katastriüksuse andmeid katastritunnuse, aadressi või otsija asukoha järgi.
Väljavõte katastrikaardist on ametlik dokument, mis tõendab katastriüksuse piiride asukohta. Väljavõte katastrikaardist sisaldab katastriüksuse piiride asukohta aluskaardil, katastritunnust, koha-aadressi, pindala, piiripunkti andmeid, sihtotstarvet, kõlvikulist koosseisu, kitsendust põhjustavate objektide loetelu. Väljavõte katastrikaardist on oluline dokument, mis tõendab katastriüksuse olemasolu ja piire.
Koha-Aadress ja Katastritunnus
Koha-aadress ja katastritunnus on kaks olulist mõistet, mis on seotud kinnisvara registreerimisega Eestis. Koha-aadress on täpne aadress, mida kasutatakse posti kättetoimetamiseks ja kinnisvara identifitseerimiseks. Katastritunnus on unikaalne kood, mis on seotud kindla katastriüksusega.
Koha-aadressi ja katastritunnuse seos on selline, et igal katastriüksusel on oma unikaalne katastritunnus, mis on seotud kindla koha-aadressiga. Koha-aadressi ja katastritunnuse vahel on tihedam seos siis, kui kinnisvara omamine on seotud õiguslike tagajärgedega, nagu näiteks kinnisvara müümine või pärandamine.
Koha-aadressi ja katastritunnuse erinevus seisneb selles, et koha-aadress on täpne aadress, mis võib koosneda mitmest osast, nagu tänav, maja number, korteri number jne. Katastritunnus on aga unikaalne kood, mis koosneb numbritest ja tähtedest ning on seotud kindla katastriüksusega.
Koha-aadressi ja katastritunnuse olulisus seisneb selles, et need aitavad kindlaks teha kinnisvara asukoha ja omaniku ning on seotud kinnisvara registreerimisega Eestis. Koha-aadressi ja katastritunnuse teadmised on olulised ka kinnisvara müügi või pärandamise korral, kuna need aitavad kindlaks teha kinnisvara täpse asukoha ja omaniku ning hõlbustavad õiguslike tagajärgede määratlemist.
Wms ja Katastritunnus
Katastritunnus on unikaalne identifikaator, mis on seotud katastriüksusega. WMS (Web Map Service) teenus võimaldab kasutajatel juurdepääsu Maa-ameti andmetele, sealhulgas katastriandmetele. WMS teenuse kaudu on võimalik kuvada katastrikaarti, mis sisaldab katastriüksuste piire, tunnuseid, lähiaadresse, registriosa numbreid ja palju muud.
Kasutades WMS teenust, saab kasutaja otsida katastritunnuse abil konkreetset katastriüksust. WMS teenus võimaldab ka kuvada katastrikaarti koos katastriüksuste piiride ja muu olulise teabega. Kasutaja saab valida, millist infot ta soovib kuvada, valides vastava kihid.
WMS teenus on eriti kasulik kinnisvara arendajatele, kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes tegelevad kinnisvara müügi ja arendamisega. Kasutades WMS teenust, saavad nad kuvada katastrikaarti ja leida konkreetse katastriüksuse, millel on nende huvi.
Kasutajaliides ja Katastritunnus
Katastritunnus on unikaalne numbrikombinatsioon, mis identifitseerib kindlat kinnistut. Katastritunnuse leidmiseks on võimalik kasutada Maa-ameti veebiteenust, mis pakub kiirpäringut maakatastrist. Kiirpäringu kasutajaliides on lihtne ja intuitiivne, mis võimaldab otsida katastriüksuse andmeid ja katastriüksuse asukohta kaardil.
Katastritunnuse leidmine on oluline tegevus, kuna see annab ülevaate kinnistu kohta, sealhulgas koha-aadressi, kinnistu numbri, omaniku nime ja isikukoodi või sünniaja, juriidilise isiku puhul nime ja registrikoodi, sihtotstarbe ja pindala kohta. Kõik need andmed on olulised kinnistu ostmisel, müümisel või üürimisel.
Kasutajaliides, mis võimaldab kiirpäringut maakatastrist, on loodud lihtsaks ja kasutajasõbralikuks. Kasutajal on võimalik otsida katastriüksuse andmeid kas katastritunnuse, aadressi või otsija asukoha järgi. Tulemuseks pakutakse otsitud katastriüksuse andmeid ja katastriüksuse asukohta kaardil või Maainfo kaardirakenduses.
Inspire ja Katastritunnus
Inspire on Euroopa Liidu ruumiandmete infrastruktuur, mis hõlmab erinevaid ruumiandmete allikaid ja teenuseid. Inspire’i eesmärk on tagada, et erinevate riikide ruumiandmed oleksid kättesaadavad ja omavahel ühilduvad.
Katastritunnus on Eesti maakatastri identifitseerimistunnus, mis koosneb katastriüksuse tunnusest, katastripiirkonna koodist ja katastriossa numbrite järjestusest. Katastritunnus on unikaalne iga katastriüksuse kohta ja selle abil on võimalik katastriüksust üheselt tuvastada.
Inspire’i raames on loodud ka Euroopa Katastriüksuste ja Hooldamise Teemajaotus, mis hõlmab katastriüksuste piirid, katastriüksuste tunnused, katastriüksuste sihtotstarbed ja muud olulised andmed. Eesti maakatastri andmed on samuti kättesaadavad Inspire’i raames ning neid saab kasutada erinevates rakendustes ja teenustes.
Katastritunnuse kasutamine võimaldab kiiresti ja täpselt leida vajaliku katastriüksuse ning saada selle kohta vajalikud andmed. Näiteks on võimalik kasutada kiirpäringut maakatastrist, kus sisestades katastritunnuse, aadressi või otsija asukoha, saab teavet katastriüksuse kohta ning näha selle asukohta kaardil.
Andmebaas ja Katastritunnus
Katastritunnus on kinnistu üheselt määratlev number, mis on seotud katastriüksusega. Katastriüksus on maa-ala, mis on määratletud katastriplaanis. Katastritunnus koosneb kolmest osast: maakonna tunnus, katastriosa tunnus ja katastriüksuse tunnus.
Andmebaas on kogum andmeid, mis on korraldatud struktuursete reeglite järgi ja mida saab tõhusalt töödelda. Eesti kinnistusraamatus olevad andmed on kättesaadavad elektrooniliselt e-kinnistusraamatu kaudu. E-kinnistusraamat sisaldab andmeid kõigi Eesti kinnistute kohta, sealhulgas katastritunnuseid.
Katastritunnuse olemasolu on oluline, kuna see võimaldab kinnistu omanikul hõlpsalt tuvastada oma kinnistut ja selle piire ning saada teavet kinnistu kohta. Katastritunnus on ka oluline vara müümisel või ostul, kuna see võimaldab kinnisvara tehinguid kiiresti ja lihtsalt registreerida.
Andmebaasi kaudu saab kinnistu omanik kontrollida kinnistu üldandmeid, pindala, omanikke, piiranguid, kinnistuid koormavate hüpoteekide andmeid ja muud. Kui kinnistu omanik soovib teha kande kinnistusraamatusse, peab ta esitama kandeavalduse katastriüksuse registreerimiseks maakatastris koos nõusolekuga kinnistusraamatusse kande tegemiseks.
Isikukood ja Katastritunnus
Katastritunnus on kinnistu unikaalne identifikaator, mis koosneb kolmest osast: maakonna tunnus, katastriossa tunnus ja kinnistu number. Isikukood on aga isiku unikaalne identifikaator, mis koosneb 11 numbrist.
Katastritunnuse ja isikukoodi seos seisneb selles, et kinnistusraamatusse kantakse kinnistu omaniku isikukood. Kui kinnistu omanik vahetub, siis vahetub ka isikukood kinnistusraamatus.
Katastritunnus ja isikukood on olulised andmed, mida kasutatakse kinnisvara tehingute tegemisel. Näiteks kui soovitakse osta kinnisvara, siis on vaja teada kinnistu katastritunnust, et saaks kontrollida kinnistu omandiõigust ja võimalikke kitsendusi.
Isikukoodi ja katastritunnuse seos on ka seadusega reguleeritud. Näiteks Maakatastriseaduse § 14 lõige 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantakse kinnistu omaniku isikukood või sünniaeg.
Omand ja Katastritunnus
Katastritunnus on omandi identifitseerimiseks kasutatav unikaalne number, mis on seotud katastriüksusega. Katastriüksus on maa-ala, mille kohta on kogutud katastriandmed ja mille kohta on väljastatud katastriüksuse tunnistus. Katastriüksuse tunnistus on dokument, mis tõendab omandiõigust maatükile.
Omandiõigus tekib maatüki omandamisel. Maatüki omandamine võib toimuda näiteks ostu-müügi lepingu, pärimise, kingituse või muul viisil. Omandiõiguse tekkimisel tuleb maatüki omanikul taotleda katastriüksuse registreerimist ja katastritunnuse määramist.
Katastritunnus on oluline, sest see võimaldab maatükki üheselt identifitseerida. Katastritunnus koosneb kinnistu või katastriüksuse tunnusest, millele on lisatud registriosa number. Registriosa number on number, mis näitab, mitmes kord on katastriüksus registreeritud. Näiteks kui katastriüksusel on registriosa number 1, siis tähendab see, et see on esimene kord, kui katastriüksus on registreeritud.
Katastritunnus on vajalik ka selleks, et saada teavet katastriüksuse kohta. Näiteks saab kiirpäringu abil saada teavet katastriüksuse kohta, kui teada on katastritunnus või aadress. Kiirpäringu tulemusena saab teavet katastriüksuse asukoha, pindala, sihtotstarbe, omaniku ja muu olulise kohta.
Korduma Kippuvad Küsimused
Mis on maakataster ja kuidas seda kasutatakse?
Maakataster on riiklik register, mis sisaldab kinnisasjade kohta käivaid andmeid, nagu näiteks katastritunnus, koha-aadress, omaniku nimi ja isikukood, kasutamise kitsendused, sihtotstarve, pindala ja palju muud. Maakatastri andmeid kasutatakse laialdaselt kinnisvara ostu-müügi, pärimise, laenu võtmise, planeerimise ja paljude teiste kinnisvaratehingute puhul.
Kuidas teha kiirpäringut maakatastrist?
Kiirpäring maakatastrist on veebiteenus, mis võimaldab saada teavet katastriüksuse(t)e kohta. Otsingu aluseks on katastriüksuse tunnus, aadress või otsija asukoht. Tulemuseks pakutakse otsitud katastriüksuse andmeid ja katastriüksuse asukohta kaardil või Maainfo kaardirakenduses. Soovi korral on võimalik vormistatud tulemus trükkida. Allikas
Kuidas kasutada XGIS-i Maa-ameti lehel?
XGIS on Maa-ameti veebikaart, mis võimaldab kuvada mitmesugust ruumiandmete infot, sealhulgas maakatastri andmeid. XGIS-i kasutamiseks tuleb minna Maa-ameti kodulehele ja valida XGIS-i kaardirakendus. Seejärel saab kasutaja valida soovitud kaardikihi ja kuvada vastavaid andmeid. Allikas
Kuidas kasutada Minu Kataster kalkulaatorit?
Minu Kataster on veebiteenus, mis võimaldab kasutajatel arvutada erinevaid kinnisvara tehingutega seotud tasusid, näiteks notaritasusid, riigilõivusid ja kinnistamistasusid. Kalkulaatori kasutamiseks tuleb minna Maa-ameti kodulehele ja valida Minu Kataster. Seejärel saab kasutaja sisestada vajalikud andmed ja arvutada vastavad tasud. Allikas
Mis on Maaregister ja kuidas seda kasutada?
Maaregister on riiklik register, mis sisaldab kinnisasjade kohta käivaid andmeid, nagu näiteks katastritunnus, koha-aadress, omaniku nimi ja isikukood, kasutamise kitsendused, sihtotstarve, pindala ja palju muud. Maaregistrit kasutatakse laialdaselt kinnisvara ostu-müügi, pärimise, laenu võtmise, planeerimise ja paljude teiste kinnisvaratehingute puhul. Maaregistrit saab kasutada Maa-ameti geoportaalis. Allikas
Kuidas teha maakatastri otsingut Maa-ameti geoportaalis?
Maakatastri otsingut Maa-ameti geoportaalis saab teha kasutades kiirpäringut maakatastrist või otsides maatükki kaardilt. Kiirpäringuks tuleb sisestada katastriüksuse tunnus, aadress või otsija asukoht. Maatüki otsimiseks kaardilt tuleb valida vasakpoolses menüüs “katastri