Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Metsamaaks loetakse maad, mis on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse või maatükki pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvab vähemalt 20 puud või põõsast.
Mets on biosfääriosa, mis katab suurt osa maapinnast. Eestis on metsamaa pindala ligikaudu 2,3 miljonit hektarit, mis moodustab umbes pool Eesti maismaast.
Metsa peamiseks koostisosaks on puud, mis annavad metsale tema iseloomuliku väljanägemise ja määravad suuresti ka metsa ökosüsteemi. Metsa võib jaotada erinevateks tüüpideks sõltuvalt puuliigist, puistu vanusest ja koosseisust.
Mets on oluline osa inimese elukeskkonnast, pakkudes mitmeid erinevaid ressursse. Metsast saadakse puitu, marju, seeni ja muid metsaandmeid. Mets on ka oluline ökosüsteem, mis toetab erinevaid loomaliike ja taimi ning aitab säilitada looduslikku tasakaalu.
Metsade Levikuala
Metsad on levinud üle maailma, kuid nende levikuala varieerub sõltuvalt piirkonnast. Eestis on metsad laialt levinud, kusjuures metsamaa katab üle poole riigi pindalast. Euroopas on metsade kogupindala umbes 1,5 miljonit ruutkilomeetrit, mis moodustab umbes 30% kogu Euroopa pindalast. Venemaa on metsade poolest maailma rikkaim riik, metsamaa katab umbes 49% riigi territooriumist. Kanadas on metsade kogupindala 3,1 miljonit ruutkilomeetrit, mis moodustab umbes 38% riigi pindalast.
Maailma metsad hõlmavad umbes 4 miljardit hektarit, mis moodustab umbes 31% maismaa pindalast. Metsad on olulised ökosüsteemid, mis pakuvad elupaika paljudele loomaliikidele ja on olulised ka kliimamuutuste reguleerimisel. Metsad on ka majanduslikult tähtsad, kuna neist saadakse puitu, paberit ja muid metsatooteid.
Metsade levikuala sõltub mitmest tegurist, sealhulgas kliimast, mulla viljakusest, sademete hulgast ja inimtegevusest. Metsade levikuala võib muutuda ka looduslike tegurite, nagu metsatulekahjude, haiguste ja kahjurite tõttu.
Eestis on metsade levikuala viimase sajandi jooksul oluliselt muutunud inimtegevuse tõttu. Suuremahuliste metsaraie tõttu on metsade kogupindala vähenenud, kuid samas on kasvanud majandusmetsade osakaal. Metsade taastamiseks on Eestis viimastel aastakümnetel tehtud palju tööd, näiteks istutatakse uusi metsi ja taastatakse raiutud metsamaad.
Metsa Suktsessioon
Metsa suktsessioon on protsess, kus toimub järjestikuste taimede ja loomade liikide vahetus ökosüsteemis. Suktsessioon võib olla primaarne või sekundaarne, sõltuvalt sellest, kas seda alustatakse tühjalt alalt või juba olemasoleva koosluse järgnevusena.
Primaarne suktsessioon algab tühjalt alalt, kus ei ole olnud varem elusorganisme. See võib juhtuda näiteks vulkaanipurske, maalihe või jõe üleujutuse tagajärjel. Esimeseks koloniseerijaks võivad olla samblikud, samblad, sõnajalad või muud taimed, mis suudavad kasvada toitainetevaesel pinnasel. Järk-järgult hakkavad seal kasvama järjest suuremad ja keerukamad taimed, kuni jõutakse kliimaks- ehk tasakaalustatud koosluseni.
Sekundaarne suktsessioon algab juba olemasoleva koosluse järgnevusena. See võib juhtuda näiteks metsatulekahju, raiete või inimtegevuse tagajärjel. Sel juhul on juba olemas pinnas ja elusorganismid, mis võivad aidata kaasa uue koosluse tekkimisele. Sekundaarse suktsessiooni käigus võivad tekkida ka uued, erinevad kooslused, mis erinevad varasemast.
Suktsessioon võib olla ka autogeenne või allogeenne. Autogeenne suktsessioon toimub siis, kui muutused ökosüsteemis tulenevad selle enda protsessidest, nagu näiteks metsa vananemine või raiete tagajärjel tekkinud valgustingimuste muutus. Allogeenne suktsessioon aga toimub väljastpoolt, näiteks uue liigi sissetoomise või kliimamuutuste tagajärjel.
Suktsessiooni käigus võivad liigid levida ka diaspooride abil. Diaspoorid on taimede või loomade osad, mis võivad levida uutesse kohtadesse, näiteks seemneid või õietolmu kandvad tuuled. Suktsessioonil on oluline roll ökosüsteemide arengus ja taastumises ning seega ka inimeste jaoks, kellele metsad pakuvad toitu, puitu, hapnikku ja palju muud.
Metsa Tähtsus Inimesele
Mets on inimese jaoks väga oluline loodusvara, millel on mitmeid majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi väärtusi. Metsad pakuvad elupaika paljudele loomadele, lindudele ja putukatele ning on seega olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Lisaks sellele on metsad ka olulised süsiniku sidujad, mis aitavad vähendada kliimamuutuste mõju.
Metsad on ka majanduslikult olulised, kuna neist saadakse puitu, mis on üks tähtsamaid looduslikke ressursse. Puitu kasutatakse erinevates valdkondades nagu ehitus, mööbli- ja paberitööstus ning küttepuidu tootmine. Metsandus on samuti oluline majandusharu, mis pakub tööd paljudele inimestele.
Metsad on ka tähtsad toiduallikad, kuna neis kasvavad paljud marjad, seened ja metsa viljad. Metsamarjad nagu mustikad, pohlad ja jõhvikad on rikkad vitamiinide ja antioksüdantide poolest ning neid kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamisel.
Lisaks sellele on metsad ka tähtsad kütuseallikad, kuna neist saadakse puiduhaket, mida kasutatakse kütteks. Metsad pakuvad ka võimalusi erinevateks vabaaja tegevusteks nagu matkamine, marjade ja seente korjamine ning jahipidamine.
Metsa Ökoloogiline Roll
Metsad mängivad olulist rolli ökosüsteemis ning neil on tihedad seosed kliima, pinnase, veerežiimi, pinnavee äravoolu, aine- ja energiaringe ning ökoloogilise tasakaaluga. Metsade ökoloogiline roll on lai ja mitmekesine ning ulatub süsiniku sidumisest ja hapniku tootmisest kuni muldade kaitse ja vee kvaliteedi parandamiseni.
Metsad on olulised süsiniku sidujad, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside taset atmosfääris. Metsad seovad süsinikku fotosünteesi käigus ning salvestavad seda puudes ja muldades. Lisaks mängivad metsad olulist rolli hapniku tootmisel, mis on elu alus.
Metsad aitavad kaasa pinnase kaitsele. Metsamaa on tugevam kui paljandikud ning metsade juured hoiavad pinnast kinni, vähendades seeläbi erosiooni ja mullakahjustusi. Metsad aitavad kaasa veerežiimi reguleerimisele, vähendades üleujutuste ja põuda.
Metsad mängivad olulist rolli aine- ja energiaringes. Metsad toodavad orgaanilist ainet, mis on oluline toitainete allikas. Lisaks toimub metsades palju ainevahetust, sealhulgas toitainete ringlust ja lagunemist, mis aitab kaasa mulla tervisele.
Metsa Taimestik
Metsa taimestik koosneb erinevatest taimeliikidest, mis on kohastunud kasvama metsades. Metsa taimestiku hulka kuuluvad nii puud kui ka rohttaimed.
Puud on metsa kõige silmatorkavam osa. Eestis kasvavad kõige sagedamini tamm, mänd, kuusk, nulg ja kask. Okaspuud on üldjuhul igihaljad, kuid lehtpuud kaotavad talvel oma lehed. Kõige tuntum lehtpuu Eestis on vaher. Korgitamm ja lehis on Eestis pigem haruldased liigid.
Puud on metsa jaoks väga tähtsad, sest nad pakuvad varju, loovad elupaiku loomadele ning toodavad hapnikku. Lisaks on puud ka oluline puiduallikas inimestele.
Rohttaimed on metsa taimestiku alamkiht, mis koosneb peamiselt madalakasvulistest taimedest. Rohttaimed on metsa jaoks olulised, sest nad aitavad säilitada metsa ökoloogilist tasakaalu. Metsa rohttaimede hulka kuuluvad näiteks sõnajalad, põdrakanep, karukell, angervaks, koldnõges ja paljud teised taimed.
Metsa Loomastik ja Seened
Metsa loomastik ja seenestik on oluline osa metsa ökosüsteemist. Metsades elavad erinevad loomad, sealhulgas imetajad, linnud, roomajad ja putukad. Samuti on metsades rikkalik seenestik, mis koosneb erinevatest seentest.
Metsa loomastik koosneb erinevatest liikidest, kes on kohastunud elama metsa ökosüsteemis. Metsades elavad imetajad nagu põder, metssiga, rebane ja metskits. Lisaks leidub metsades ka erinevaid linde, nagu näiteks metsvint, metsis ja kakk. Metsades elavad ka roomajad nagu rästikud ja sisalikud. Putukatest on metsades kõige levinumad erinevad kärbsed, mesilased, liblikad ja herilased.
Metsa seenestik on samuti väga oluline osa metsa ökosüsteemist. Metsades leidub palju erinevaid seeni, mis on kasulikud nii inimestele kui ka loomadele. Näiteks on metsades palju söödavaid seeni, nagu kukeseened, puravikud ja riisikad. Samuti leidub metsades ka mürgiseid seeni, mida tuleb vältida.
Metsa seened on ka olulised lagundajad, kes aitavad metsa ökosüsteemi tasakaalus hoida. Seenekasvatus aitab kaasa metsade taastamisele ja metsasäästlikule majandamisele. Seente kasutamine toiduks ja ravimina on inimestele kasulik ning seetõttu on oluline metsa seenestikku hoida ja kaitsta.
Metsade Kaitse ja Looduskaitse
Metsade kaitse on oluline teema, mida tuleb arvestada metsanduse ja metsamaade kasutamisel. Eesti metsade kaitse tugineb peamiselt looduskaitseseadusele, mis piirab looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamist. Rangema või leebema majanduspiiranguga metsad moodustavad veerandi Eesti metsade kogupindalast.
Metsade kaitsmine on vajalik, et säilitada bioloogilist mitmekesisust, tagada metsa ökosüsteemide toimimine ja kaitsta metsaelanikke. Metsade kaitsmise kaudu saab vähendada kliimamuutuste mõju, säilitada pinnase viljakust ja kaitsta veeressursse.
Looduskaitse on tihedalt seotud metsade kaitsega. Looduskaitse eesmärk on säilitada looduslikke elupaiku ja liigirikkust ning tagada inimeste ja looduse kooskõla. Eestis on palju looduskaitsealasid, mis on kaitstud seadusega. Näiteks Hara soo on Eesti suurim raba, mis on looduskaitsealana kaitstud alates 1957. aastast.
Keskkonnakaitseliselt on oluline, et metsade majandamisel ja kasutamisel arvestataks keskkonna mõjuga ja võetaks meetmeid selle vähendamiseks. Selleks on välja töötatud säästva metsanduse põhimõtted, mis hõlmavad metsade majandamist nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka sotsiaalselt jätkusuutlikul viisil.
Metsaõnnetused
Metsaõnnetused on tavaliselt ootamatud ja võivad põhjustada märkimisväärset kahju nii metsale kui ka inimestele. Üks levinumaid metsaõnnetusi on tulekahju, mis võib tekkida looduslike või inimtegevusest tingitud põhjustel. Tulekahjud kahjustavad metsa ökosüsteemi ning võivad põhjustada märkimisväärset majanduslikku kahju.
Metsatulekahjud on eriti ohtlikud, kuna nad võivad kiiresti levida ja hävitada suuri metsaalasid. Metsatulekahjude põhjused võivad olla erinevad, näiteks välk, inimtegevus, kuum ilm või elektriliinide rike. Metsatulekahjude vältimiseks on oluline järgida tuleohutusnõudeid ja hoida metsaalad puhtad.
Deflatsioon on veel üks metsaõnnetus, mis võib tekkida tugevate tuulte tagajärjel. Deflatsioon tähendab metsa hävimist, kusjuures puud murduvad ja langevad üksteisele. See võib põhjustada märkimisväärset kahju metsale ning takistada taimekoosluse taastumist.
Metsaõnnetused võivad olla väga ohtlikud ka inimestele, kes metsa külastavad. Seetõttu on oluline järgida kõiki ohutusnõudeid, kui liigutakse metsaaladel. Metsaõnnetuste ennetamiseks on oluline teavitada inimesi metsaohutusest ja tuleohtlikkusest.
Metsade Tüübid
Eestis on mitmeid erinevaid metsatüüpe, mis erinevad üksteisest nii taimestiku kui ka mulla poolest. Metsatüübid jagunevad kaheks põhirühmaks: arumetsad ja soometsad.
Arumetsad
Arumetsad kasvavad kuivadel kuni niisketel mineraalmuldadel ning Eestis on üks peamisemaid metsatüüpe. Siia kuuluvad nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, salumetsad ja loometsad. Arumetsad on levinud ka mujal maailmas, näiteks Põhja-Ameerikas ja Euroopas.
Nõmmemetsad on levinud Eestis kõige rohkem ning kasvavad vaestel liivastel muldadel. Palumetsad on tihedalt seotud rabade ja soodega ning neis kasvavad taimed on hakanud arenema vastavalt raba arengule. Laanemetsad on levinud niisketel muldadel ning seal kasvavad taimed on kohastunud niiske keskkonnaga. Salumetsad kasvavad viljakatel muldadel ning on seotud inimtegevusega. Loometsad on levinud kõikjal Eestis ning on seotud looduslike protsessidega.
Soometsad
Soometsad kasvavad soomuldadel ning on levinud peamiselt Põhja-Euroopas ja Venemaal. Soometsad jagunevad kaheks: kõrgsood ja madalsood. Kõrgsood on kuivemad ning kasvavad kõrgematel aladel, samas kui madalsood on niiskemad ning kasvavad madalamatel aladel.
Metsade tüüp sõltub kõige enam mulla omadustest ning Eesti kõige levinumad metsad on männikud, mis hõlmavad ligi kolmandiku metsade pindalast. Mänd on vähenõudlik ning suudab kasvada toitainevaesel mullal. Metsade tüübid on olulised ökosüsteemid ning neil on suur tähtsus nii inimestele kui ka loomadele.
Metsa Füüsikalised Omadused
Metsa füüsikalised omadused on nii maapinna kui ka puude kõrguse ja võrade pindala osas erinevad. Metsade pindala varieerub sõltuvalt asukohast ja tüübist. Eesti metsamaad on hinnanguliselt 2,2 miljonit hektarit, mis moodustavad umbes poole riigi territooriumist. Metsade pindala on suurem Lõuna-Eestis, kus metsad katavad enam kui 60% territooriumist, kuid väiksem Põhja-Eestis, kus metsad moodustavad vaid umbes 20% territooriumist.
Puude kõrgus ja võrade pindala varieeruvad samuti sõltuvalt metsa tüübist ja asukohast. Eesti metsades on kõige kõrgemad männid, mis võivad kasvada kuni 45 meetri kõrguseks. Kuused ja haavad kasvavad tavaliselt kuni 30 meetri kõrguseks. Võrade pindala võib samuti varieeruda, kuid see sõltub paljuski puude kõrgusest.
Metsade põhjavee tase varieerub sõltuvalt metsa asukohast ja tüübist. Mõned metsad kasvavad mägedes, kus põhjavee tase on madal, samas kui teised kasvavad madalikul, kus põhjavee tase on kõrgem. Metsade niiskus ja õhutemperatuur varieeruvad sõltuvalt aastaajast ja asukohast. Metsade niiskus on tavaliselt suurem kui avamaastikul ning õhutemperatuur võib olla madalam metsades, kuna puittaimed varjutavad päikesevalgust.
Metsade füüsikalised omadused on olulised nii loodusele kui ka inimestele. Metsad pakuvad elupaiku paljudele taimeliikidele ja loomadele ning aitavad kaasa ka kliima reguleerimisele. Inimestele on metsad olulised nii majanduslikust kui ka kultuurilisest vaatepunktist. Metsadest saadakse puitu, marju, seeni ning loodusturism on muutunud üha populaarsemaks.
Inimese Loodud Metsad
Inimese loodud metsad on metsad, mis on rajatud inimtegevuse tulemusena. Need metsad on erinevad looduslikest metsadest, kuna need on tavaliselt rajatud mingi eesmärgi täitmiseks, nagu puidu tootmine, maastiku kujundamine või kaitseotstarbeks.
Puuviljaaiad ja linnapargid on näited inimese loodud metsadest. Need on rajatud peamiselt esteetilistel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Puuviljaaiad on tavaliselt rajatud põllumajanduslikul eesmärgil, kus kasvatatakse puuviljapuid, nagu õunapuud või pirnipuud. Linnapargid on loodud linnade keskustes, et pakkuda inimestele rohelust ja puhkevõimalusi.
Looduslikud metsad on sageli muudetud inimese poolt rajatud metsadeks, et täita inimeste vajadusi. Sellised metsad on tavaliselt rajatud puidu tootmiseks. Need metsad on erinevad looduslikest metsadest, kuna neid hoitakse tavaliselt teatud suuruse ja vanusega, et tagada stabiilne puidu tootmine.
Inimese loodud metsad on olulised ka energia tootmiseks, eriti biomassi ja puidu tootmiseks. Need metsad on sageli rajatud energiakasutuse suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate arendamiseks, kuid see võib kaasa tuua ka keskkonna hävitamist.