Metsa majandamise eeskiri on määrus, mis sätestab metsa raie, metsa uuendamise ja metsakaitse põhinõuded ning metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra. Eesmärk on tagada metsa majandamise jätkusuutlikkus ja metsamajanduse hea tava järgimine.
Eeskiri reglementeerib metsaraie ja metsa uuendamise põhilised eesmärgid. Seeläbi soovib seaduseandja tagada metsa majandamise jätkusuutlikkuse ja head tavad ning tõekspidamised ka kodumaises metsamajanduses.
Metsa majandamise eeskiri on oluline õigusakt, mis kehtestab metsa majandamise põhinõuded. See on koostatud keskkonnaministeeriumi poolt ning jõustus 2014. aasta märtsis. Eeskirja eesmärk on tagada metsa majandamise jätkusuutlikkus ja metsamajanduse hea tava järgimine.
Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile, kes soovivad metsa majandada. Metsa majandamise eeskirja rikkumine võib kaasa tuua trahvi või muu karistuse. Seetõttu on oluline tutvuda eeskirjaga ning järgida selle nõudeid.
Metsaomaniku Roll ja Kohustused
Metsaomaniku roll on tagada metsa majandamine vastavalt kehtivatele seadustele ja headele tavadele. Metsaomanikul on vastutus oma metsa eest hoolitseda ning tagada selle jätkusuutlikkus ja loodusväärtuslikkus.
Metsaomaniku kohustuste hulka kuuluvad:
- Metsa majandamine vastavalt kehtivatele seadustele ja headele tavadele
- Metsa uuendamine ja kaitse
- Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi tellimine ja tegemine
- Metsateatise esitamine Keskkonnaametile raietööde tegemiseks
- Oluliste metsakahjustuste kohta teavitamine Keskkonnaametile
- Metsaomaniku vastutus metsakahjustuste ennetamisel ja likvideerimisel
Metsaomaniku kohustuste täitmine on oluline selleks, et tagada metsa jätkusuutlikkus ja loodusväärtuslikkus ning vältida võimalikke trahve ja karistusi seaduste rikkumise eest.
Metsaomanikuna saab valida, kuidas oma metsa majandada ja millist kapitali ja väärtusi soovitakse oma metsas edendada. Säästva metsanduse põhimõtted on olulised, et tagada metsa majandamine nii keskkonna kui ka majandusliku kasu seisukohalt.
Erametsandus on oluline osa Eesti majandusest ning metsaomanikud mängivad selles olulist rolli. Erametsandus annab tööd paljudele inimestele ning aitab kaasa Eesti majanduse arengule.
Metsaseadus ja Selle Rakendamine
Metsaseadus on seadus, mis reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist, majandamist ning keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist. Seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Metsaseadus sätestab metsa majandamise põhinõuded ning metsakaitse ja metsauuenduse eksperthinnangu tellimise ja tegemise korra.
Metsaseaduse kohaselt tuleb metsa majandada säästvalt, tagades elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.
Metsakaitse on oluline osa metsa majandamisest. Metsaseadus sätestab metsakaitse nõuded, mis tagavad metsa kaitse erinevate kahjustuste eest. Metsakaitse hõlmab nii metsa kaitset tulekahju, kahjurite, haiguste kui ka inimtegevuse eest.
Metsakaitseekspertiis on oluline osa metsakaitsest, kuna see aitab hinnata metsa seisundit ning tuvastada võimalikke riske ja ohte. Metsakaitseekspertiisi tuleb teha enne metsa majandamist ning see annab metsaomanikule vajalikku teavet metsa seisundi ja võimalike riskide kohta.
Metsauuendusekspertiis on samuti oluline osa metsa majandamisest. Metsaseadus sätestab metsauuenduse nõuded, mis tagavad metsa uuenemise ja jätkusuutlikkuse. Metsauuendusekspertiis aitab hinnata metsa seisundit ja valida sobivad uuendusviisid, et tagada metsa jätkusuutlikkus ja elujõulisus.
Metsandus ja Selle Majandus
Metsandus on oluline majandusharu Eestis. Lisaks majanduslikule kasule, on metsandusel ka oluline roll looduskeskkonna säilitamisel ja bioloogilise mitmekesisuse tagamisel. Metsanduse tähtsus on eriti oluline Eesti riigimetsa majandamisel, mille eesmärk on tagada metsade säästev kasutamine ja kaitse.
Metsamajandus hõlmab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset. Eesti riigimetsa heaperemehelik majandamine on tagatud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt. RMK on riigimetsa valitseja, kes vastutab riigimetsa heaperemeheliku majandamise eest. RMK tegeleb metsade majandamisega säästvalt, tagades samal ajal metsade kaitse ja bioloogilise mitmekesisuse säilimise.
Metsa majandamise eeskiri on kehtestatud metsa raie, metsa uuendamise ja metsakaitse põhinõuete määramiseks. Eeskirja eesmärk on tagada metsa majandamise jätkusuutlikkus ja metsamajanduse hea tava järgimine. Metsa uuendamise ja metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise kord on eeskirjas samuti reguleeritud.
Metsandussektori majanduslik tähtsus on märkimisväärne. Eesti metsandussektor annab tööd ligikaudu 20 000 inimesele ja on oluline ekspordiartikkel. Metsamajandussektor on ka oluline riigieelarve tuluallikas. Samuti on metsandussektor oluline turismiobjekt, pakkudes võimalusi matkamiseks ja looduse nautimiseks.
Raie Tööd ja Nende Reguleerimine
Metsa majandamise eeskiri reguleerib metsa raie, metsa uuendamise ja metsakaitse põhinõudeid ning metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra, et tagada metsa majandamise jätkusuutlikkus ja metsamajanduse hea tava järgimine.
Raie on metsanduse üks olulisemaid tegevusi, mille käigus raiutakse puid metsast. Raie võib olla lageraie, valgustusraie, harvendusraie, sanitaaarraie või valikraie. Raie eesmärk on tagada metsa majandamine ja uuendamine vastavalt metsanduse headele tavadele.
Lageraie on metsa raie, mille käigus raiutakse maha kogu metsakinnistu. Lageraie on lubatud ainult erandjuhtudel, näiteks kultuurmaastiku rajamisel. Valgustusraie on metsa raie, mille käigus raiutakse maha osa metsakinnistust, et tagada valguse juurdepääs noortele puudele. Harvendusraie on metsa raie, mille käigus raiutakse maha osa puudest, et tagada ülejäänud puudele piisavalt valgust ja kasvuruumi. Sanitaarraie on metsa raie, mille käigus raiutakse maha kahjustatud, haiged või ohtlikud puud. Valikraie on metsa raie, mille käigus raiutakse maha valitud puud vastavalt metsa majandamise eesmärkidele.
Metsa raie on reguleeritud metsaseadusega ja metsa majandamise eeskirjaga, mis sätestavad raie lubatud mahud ja tingimused. Metsaomanik peab enne raie alustamist esitama Keskkonnaametile metsateatise, mis sisaldab teavet raiutava metsa kohta ja raie eesmärke. Metsateatis tuleb esitada vähemalt 30 päeva enne raie alustamist.
Metsa majandamise eeskiri sätestab ka metsaraie ajad ja tingimused. Näiteks on keelatud raiuda metsa lindude pesitsusajal ja metsamaa kuivendamise ajal. Samuti tuleb metsa raie käigus arvestada metsaelanike elupaikade ja liikumiskoridoridega ning tagada metsa kaitse kahjustuste eest.
Metsamaa Kasutamine ja Selle Piirangud
Metsamaa kasutamisel tuleb järgida kehtivaid seadusi ja määrusi, mis reguleerivad metsamaa kasutamist. Metsa majandamise eeskiri sätestab metsa raie, metsa uuendamise ja metsakaitse põhinõuded ning metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra, et tagada metsanduse jätkusuutlikkuse ja metsanduses heade tavade järgimise.
Metsamaa kasutamisel tuleb arvestada piirangutega, mis tulenevad õigusaktidest ja planeeringutest. Metsaseadus sätestab mitmeid kitsendusi, mis reguleerivad metsamaa kasutamist. Näiteks tuleb metsamaa kasutamisel arvestada metsamaa kaitse- ja hoiualade piirangutega, samuti on kehtestatud nõuded metsamaa maapinna ettevalmistamisele.
Metsamaa kasutamise piirangud võivad tuleneda ka maakasutusest. Näiteks võib metsamaa olla kaitsealune või maaparandussüsteemi osa, mis võib piirata metsamaa kasutamist. Samuti võib metsamaa kasutamine olla piiratud, kui see asub veekaitsevööndis või põhjaveekaitsealal.
Metsamaa kasutamisel tuleb arvestada ka maapinna ettevalmistamise nõuetega. Metsamaa kasutamisel tuleb tagada metsamaa kaitse, sh vältida metsamaa kahjustamist ja metsa terviklikkuse kahjustamist. Metsamaa kasutamisel tuleb järgida metsa uuendamise ja metsakaitse põhinõudeid ning tagada metsamaa jätkusuutlik kasutamine.
Metsauuendus ja Selle Protsessid
Metsauuendus on protsess, mille käigus uuendatakse metsa pärast raiet või hävingut. Metsauuendus on vajalik, et tagada metsa jätkusuutlikkus ja taastumine. Metsauuendus võib toimuda kolmel erineval viisil: istutamine, külvamine ja looduslik uuendus.
Istutamine on protsess, kus uued puud istutatakse metsa. Enne istutamist tuleb valida sobivad puuliigid, mis vastavad kasvukohatüübile. Istutamiseks kasutatakse tavaliselt noori taimi, mis on kasvatatud spetsiaalselt istutamiseks. Istutamiseks valitud taimed peavad olema terved ja vastupidavad.
Külvamine on protsess, kus uued puud külvatakse metsa. Enne külvamist tuleb valida sobivad puuliigid, mis vastavad kasvukohatüübile. Külvamiseks kasutatakse tavaliselt seemneid, mis on kogutud spetsiaalselt külvamiseks. Külvamiseks valitud seemned peavad olema terved ja vastupidavad.
Looduslik uuendus on protsess, kus uued puud kasvavad looduslikult metsa. Looduslik uuendus võib toimuda erinevatel viisidel: seemnete levik, võsastumine, juurevõsundamine ja paljundusvõrsed. Looduslik uuendus võib olla aeganõudev protsess, kuid see on sageli kõige looduslikum ja ökoloogilisem viis metsa uuendamiseks.
Metsauuendusprotsessi käigus tuleb järgida metsa majandamise eeskirja nõudeid. Metsauuendusekspertiisi tellimise ja tegemise kord on samuti kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga. Metsauuendusekspertiis tehakse metsa uuendamise kohustuse täitmise kontrollimiseks, selle pikendamiseks või kohustusest vabastamiseks. Metsauuendusprotsessis tuleb arvestada kasvukohatüübi, puuliigi ja metsa majandamise eeskirja nõuetega.
Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri Roll
Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur on mõlemad Eesti Vabariigi keskkonnasektori asutused, kellel on oluline roll metsa majandamise eeskirja rakendamisel ja jõustamisel.
Keskkonnaamet vastutab metsateatiste menetlemise ja riikliku metsaregistri haldamise eest. Metsateatis on metsaomaniku poolt esitatud dokument, mis on vajalik raietööde tegemiseks. Kõik Keskkonnaametile esitatud metsateatised menetletakse ja säilitatakse riiklikus metsaregistris.
Keskkonnaamet vastutab ka metsauuendusekspertiisi tellimise ja tegemise korra kehtestamise eest, mis on sätestatud metsa majandamise eeskirjas. Metsauuendusekspertiis tehakse metsa uuendamise kohustuse täitmise kontrollimiseks, selle pikendamiseks või kohustusest vabastamiseks metsaomaniku põhjendatud tellimusel või Keskkonnaametile laekunud muu teabe alusel.
Keskkonnaagentuur omakorda vastutab riikliku keskkonnaseire programmi täitmisega, keskkonnaga seotud riigisisese ja rahvusvahelise andmevahetuse korraldamisega, andmete kogumise ja analüüsiga, keskkonnaseisundile hinnangute andmisega ning ilmaprognooside, hoiatuste ja nendeks vajalike seireandmete tagamisega.
Keskkonnaagentuuril on oluline roll ka metsakorralduse valdkonnas, mis hõlmab metsanduslike tegevuste reguleerimist, metsa inventeerimist, metsa kasvatamist, metsa majandamist ning metsakaitset. Metsa majandamise eeskiri sätestab metsa raie, metsa uuendamise ja metsakaitse põhinõuded ning tagab metsa majandamise jätkusuutlikkuse ja metsamajanduse hea tava järgimise.
Taimede ja Puuliikide Roll Metsas
Metsa majandamise eeskiri sätestab metsa uuendamise ja metsakaitse põhinõuded ning metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra, et tagada metsa majandamise jätkusuutlikkus ja metsamajanduse hea tava järgimine.
Taimede roll metsas on äärmiselt oluline, kuna need tagavad metsa elurikkuse ja säilitavad metsa ökosüsteemi tasakaalu. Taimed on ka metsa uuendamise aluseks, kuna need tagavad uue metsapõlvkonna kasvu.
Seemnepuud on üks olulisemaid puuliike, kuna nende seemned on metsa uuendamisel kõige olulisemad. Metsa uuendamisel tuleb valida sobivad seemned vastavalt kasvukohale ja kliimaoludele.
Säilikpuud on metsa kaitse seisukohalt olulised, kuna need tagavad metsa ökosüsteemi tasakaalu. Need puud on vanemad ja suuremad puud, millel on oluline roll metsa elurikkuse säilitamisel.
Puuliikide valikul tuleb arvestada kasvukoha ja kliimaoludega. Eestis on levinumad puuliigid haab, kõvad lehtpuud, männik, kuusik ja sanglepp. Haab on kiirekasvuline puu, kuid selle puit on pehme ja madala kvaliteediga. Kõvad lehtpuud nagu tamm ja saar on kvaliteetse puiduga, kuid kasvavad aeglaselt. Männik ja kuusik on Eesti metsades kõige levinumad puuliigid, kuid nende puit on erinev kvaliteediga. Sanglepp on oluline puu Eesti metsades, kuna see on vastupidav ja sobib hästi rasketesse kasvukohtadesse.
Metsa majandamise eeskiri sätestab metsa uuendamise ja metsakaitse põhinõuded ning metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi tellimise ja tegemise korra, et tagada metsa majandamise jätkusuutlikkus ja metsamajanduse hea tava järgimine.
Metsa Tervise Küsimused
Metsa tervis on metsa majandamisel ülioluline. Metsa tervist mõjutavad erinevad tegurid, sealhulgas kliima, mullastik, metsaomaniku tegevus, metsa kasvukohatüüp ja -tingimused ning metsa taimestik. Metsa tervist võivad ohustada erinevad haigused ja kahjurid, nagu tüvemädanik, juuremädanik ja juurepess.
Tüvemädanik on üks levinumaid metsahaigusi Eestis. See on seenhaigus, mis nakatab puu tüve puitu ja põhjustab puu lagunemist ning võib lõppkokkuvõttes viia puu surmani. Tüvemädanik võib esineda erinevatel puuliikidel ja erinevas vanuses puudel. Tüvemädaniku levikut on võimalik ennetada, järgides metsa majandamise eeskirjas sätestatud nõudeid.
Juuremädanik on samuti seenhaigus, mis nakatab puu juuri ja võib põhjustada puu surma. Juuremädaniku sümptomiteks võivad olla näiteks puu lehtede kollasus, võra hõrenemine ja langenud oksad. Juuremädanik võib levida erinevate puuliikide vahel, seega on oluline järgida metsa majandamise eeskirjas sätestatud nõudeid ning vältida haigete puude läheduses raietöid.
Juurepess on metsakahjur, kes nakatab puu juuri ja võib põhjustada puu surma. Juurepess võib levida erinevate puuliikide vahel ning on eriti ohtlik noorte puude ja istandike jaoks. Juurepessi leviku ennetamiseks on oluline järgida metsa majandamise eeskirjas sätestatud nõudeid ning vältida haigete puude läheduses raietöid.
Metsa tervise tagamiseks on oluline järgida metsa majandamise eeskirjas sätestatud nõudeid ning ennetada haiguste ja kahjurite levikut. Metsaomanikud peaksid regulaarselt kontrollima oma metsa tervist ning vajadusel võtma meetmeid haiguste ja kahjurite leviku ennetamiseks.
Metsaressursi Arvestus ja Inventeerimisandmed
Metsaressursi arvestus on oluline osa metsamajandusest. See hõlmab metsamaa pindala, metsakasvukoha, metsa tagavara, kasvukoha ning kasvukohatüübi andmete kogumist ja haldamist. Metsaressursi arvestust peetakse riiklikus Metsaregistris, mida haldab Keskkonnaamet.
Metsa inventeerimisandmed on samuti olulised metsaressursi arvestuse ja metsamajanduse seisukohalt. Metsa inventeerimine hõlmab metsa tagavara, kasvukoha, kasvukohatüübi, boniteediklasside ning metsakasvukoha andmete kogumist ja hindamist. Metsa inventeerimise tulemusena saadud andmed annavad ülevaate metsa seisundist ja aitavad otsustada metsa majandamise meetodite üle.
Metsa inventeerimise käigus määratakse metsa boniteediklassid, mis iseloomustavad metsa kasvukoha kvaliteeti. Boniteediklassid jagunevad viieks: väga hea, hea, keskmine, nõrk ning väga nõrk. Metsa boniteediklassid annavad ülevaate metsa kasvukoha sobivusest erinevate puuliikide jaoks ning aitavad valida õigeid metsamajanduslikke meetodeid.
Metsa Mõju Keskkonnale ja Kliimale
Metsa majandamise eeskiri on seadus, mis reguleerib metsa majandamist Eestis. See seadus on oluline, sest metsad on oluline osa Eesti ökosüsteemist. Metsad mõjutavad mitmeid keskkonna- ja kliimategureid, sealhulgas vett, õhku ja maapinda.
Metsade majandamine võib mõjutada vee kvaliteeti ja kogust. Metsad aitavad säilitada veevarusid ja vähendada üleujutuste riski. Samuti aitavad metsad vähendada erosiooni ja vee reostust. Metsade majandamine võib aga kaasa tuua ka negatiivseid mõjusid veele, näiteks pinnase erosiooni ja veereostust, kui metsi raiutakse ebasobivates kohtades või liiga intensiivselt.
Metsad mõjutavad ka kliimat. Nad aitavad säilitada õhukvaliteeti, toodavad hapnikku ja neelavad süsinikdioksiidi. Metsade majandamine võib aga kaasa tuua ka kliimamuutusi, eriti kui metsi raiutakse liiga intensiivselt või ebasobivates kohtades. Metsade majandamine võib kaasa tuua ka metsatulekahjusid, mis võivad omakorda suurendada süsinikdioksiidi heitkoguseid.
Metsade majandamine võib mõjutada ka maapinda. Metsad aitavad säilitada mullaviljakust ja vähendada erosiooni. Samuti aitavad metsad säilitada bioloogilist mitmekesisust. Metsade majandamine võib aga kaasa tuua ka mullapinna hävimist ja metsade bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, kui metsi raiutakse liiga intensiivselt või ebasobivates kohtades.
Metsade majandamine on oluline, kuid see peab toimuma vastutustundlikult ja säästlikult. Metsade majandamine peab arvestama nii keskkonna- kui ka majanduslike aspektidega ning tagama metsade jätkusuutlikkuse tulevastele põlvedele. Metsade majandamise eeskirja järgimine on oluline, et tagada metsa majandamise jätkusuutlikkus ja metsamajanduse hea tava järgimine.
Jahindus ja Selle Mõju Metsale
Jahindus on oluline osa metsa majandamisest, kuna see aitab säilitada metsa ökosüsteemi tasakaalu ja tagada metsa tervise. Jahinduse eesmärk on kontrollida metsloomade populatsiooni, et vältida nende liigset paljunemist ja kahjustusi metsale. Samuti aitab jahindus vähendada liiklusõnnetuste riski, kuna liiga suur metsloomade arv võib põhjustada liiklusõnnetusi.
Jahindusel on metsale nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Positiivne mõju seisneb selles, et jahimehed aitavad vältida metsloomade liigset paljunemist ja kahjustusi metsale. Samuti aitab jahindus vähendada liiklusõnnetuste riski ning võimaldab metsaomanikel teenida tulu jahipidamise eest.
Negatiivne mõju seisneb selles, et jahindus võib kahjustada metsa ökosüsteemi tasakaalu, eriti kui jahimehed ei järgi metsa majandamise eeskirja nõudeid. Näiteks võivad jahimehed kahjustada metsa taimestikku ja põhjustada metsalindude ja teiste metsaelanike häirimist. Samuti võib jahindus põhjustada metsloomade populatsiooni languse, kui jahimehed ei järgi kehtestatud piiranguid.
Metsakasutuse Taotlus ja Toetus
Metsakasutuse taotlus on vajalik enne metsa majandamist. Taotluse esitamiseks tuleb täita Metsaregistri kaudu elektrooniline metsateatis, mis on kohustuslik kõigile, kes soovivad oma metsamaad majandada. Metsateatisel esitatavate andmete loetelu, metsateatise vorm, esitamise, tagastamise, registreerimise ja menetlemise kord ning tähtajad on sätestatud Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimääruses.
Metsakasutuse taotluse esitamisel on võimalik taotleda ka metsa uuendamise toetust. Metsa uuendamise toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 mõistes ning seda saavad taotleda nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Toetuse eesmärk on soodustada metsa uuendamist ja taimede istutamist metsa majandamise käigus.
Metsa uuendamise tegevused peavad vastama Metsaseaduses ja Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. aasta määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ kehtestatud nõuetele. Sealhulgas tuleb pidada silmas taimede istutamise algtihedust. Metsa uuendamise toetuse suurus sõltub metsaomaniku poolt tehtud kulutustest ning toetuse maksimaalne suurus on 50% metsa uuendamise kuludest.
Metsakasutuse taotluse esitamisel on võimalik taotleda ka erinevaid muid toetusi, nagu näiteks metsa kaitse toetust. Metsa kaitse toetuse eesmärk on soodustada metsaomanike poolt tehtavaid tegevusi, mis aitavad kaasa metsa tervisliku seisundi säilitamisele ning metsa kahjustavate tegurite vähendamisele.