Metsamajanduskava

Metsamajanduskava – mis, miks ja milleks?

Metsamajanduskava on oluline dokument, mis annab ülevaate metsa majandamise olukorrast ning selle tulevikuplaanidest. Metsamajanduskava koostatakse tavaliselt kümneks aastaks ning see on vajalik, et tagada metsa majandamine säästlikult ning keskkonda säästvalt. Sellest artiklist saate lugeda, miks metsamajanduskava on oluline, milleks seda koostatakse ja millised on selle peamised eesmärgid.

Mis on metsamajanduskava?

Metsamajanduskava on dokument, mille koostamiseks on kohustatud metsaomanikud, kelle metsamaa suurus on üle 10 hektari. Metsamajanduskava koostatakse enamasti kümneks aastaks ning see sisaldab ülevaadet metsa kasvutingimustest, metsaomaniku eesmärkidest, metsa majandamise plaanidest ning meetoditest, mida kasutatakse metsa hooldamiseks ja kasvatamiseks. Metsamajanduskava annab ülevaate ka metsa kaitsemeetmetest ning sellest, kuidas tagada metsa säästev majandamine.

Miks on metsamajanduskava oluline?

Metsamajanduskava on oluline dokument, kuna see aitab tagada metsa säästlikku ja keskkonnasõbralikku majandamist. Metsamajanduskava koostamine on oluline ka selleks, et tagada metsa kasutamine mitmekülgsete huvidega ning et metsaomanik saaks kasu oma metsast pikaajaliselt. Samuti aitab metsamajanduskava tagada metsa kaitset ning säilitada metsade bioloogilist mitmekesisust.

Milleks koostatakse metsamajanduskava?

Metsamajanduskava koostamise peamised eesmärgid on:

1. Säästlik metsandus – Metsamajanduskava aitab tagada metsa säästlikku kasutamist, mille tulemusena säilib metsa bioloogiline mitmekesisus ning tagatakse metsade tervislik seisund.
2. Metsaomaniku huvid – Metsamajanduskava koostamisel arvestatakse metsaomaniku huvisid ning eesmärke, mille tulemusena saab metsaomanik oma metsast pikaajalisi kasusid.
3. Keskkonnakaitse – Metsamajanduskava koostamisel võetakse arvesse ka keskkonnakaitset, mille tulemusena tagatakse metsa kaitsemeetmed ning säilitatakse metsade bioloogiline mitmekesisus.

Metsamajanduskava koostamine peab toimuma vähemalt 10 aasta pikkuseks perioodiks. Metsamajanduskava esimene etapp koosneb inventeerimisest, kus kaardistatakse metsamaa seisund ning selgitatakse välja metsa struktuur, vanus, kasvukohatüüp ja varasem majandustegevus. Inventeerimistööde tulemusena koostatakse metsa andmebaas, mille põhjal tehakse edasised otsused metsamajanduskava koostamisel.

Metsamajanduskava koostamise teine etapp koosneb eesmärkide seadmisest ning tegevusplaani koostamisest. Selles etapis tuleb määrata metsa majandamise põhimõtted, nagu näiteks raievanuse määratlemine, raiemahtude määramine, metsa uuendamise põhimõtted, kaitsemeetmed, jne. Oluline on, et metsamajanduskava oleks koostatud terviklikult, kus oleks arvestatud erinevate asjaosaliste soovide ja huvidega.

Metsamajanduskava koostamise tähtajad sõltuvad metsa kasvukiirusest. Kui metsa kasvukiirus on kõrge, tuleb metsamajanduskava koostamine teha sagedamini, kuna metsa seisund võib kiiresti muutuda. Kui metsa kasvukiirus on madal